Vabariigi Valitsus kinnitas teaduspreemiate tänavused laureaadid – teaduse elutööpreemia sai sel aastal Tartu Ülikooli immunoloogia korraline professor Raivo Uibo.
Loe lähemalt siit: https://ut.ee/et/sisu/teaduse-elutoopreemia-saab-immunoloogia-professor-raivo-uibo
The seventh international immunology summer school ABC7 – Autoimmunity, B cells and Complement – was held in Tallinn, Estonia, June 14-16th, 2023 at the Sokos Hotel Viru conference centre. The event was made possible by the EFIS-EJI Meeting Support, funding by the Nordic Complement Community, University of Tartu, and by the Nordic Council of Ministers’ Office in Tallinn and multiple sponsors. The conference program is available here and the abstract book here. We had 69 onsite participants. The keynote lecture by Burhard Becher took place online due to the flight cancellation. There were 36 participants from Estonia, 14 from Finland, 4 from Sweden, 3 from Lithuania, 2 from Denmark, 2 from Latvia and 1 from Spain, Germany, Poland, the UK, Norway, Czechia, the Netherlands and Bulgaria.
From the young participants who submitted an abstract 16 EFIS-EJI grantees were selected according to the first come first serve rule. The list of the grantees can be found here. The two and a half days were filled with versatile activities. Lectures were given by the well-known experts in the complement field (Seppo Meri, Kristina Nilsson-Ekdahl, Peter Garred, Diana Karpman, Tom Eirik Mollnes, Bo Nilsson, Kati Kaartinen) and B cells and autoimmunity (Tobias Freitag, Susan Wong, Pablo Engel, Kai Kisand, Eliisa Kekäläinen, Anna Šediva, Jan Damoiseaux, Pärt Peterson and Aili Tagoma). Career development session was led by Seppo Meri and Aurelija Zvirbliene and actively participated by the students.
Eight students had the opportunity to have a short oral presentation, for the others we had busy poster session. The best oral presentation was awarded to Julia Roguigny and the two poster prize winners were Tuuliki Pomerants and Francisco Osorio-Barrios. Informal interactions between the students and the speakers were enabled during the welcome reception at the venue and during the conference dinner at the open-air museum Rocca al Mare.
Importantly, the Baltic and Polish societies of immunology decided to arrange the regional immunology schools annually. The next school is planned to take place in Poland in 2024, followed by the next event in Lithuania in 2025. The Baltic and Polish societies intend to continue and broaden the support for Ukrainian scientists and students.
Viimastel kuudel on vaktsineerida soovivate inimeste arv langenud, kuid samal ajal on koroonaviiruse leviku risk tõusnud kõrgeimale tasemele. Eesti Immunoloogide ja Allergoloogide Selts kutsub kõiki veel vaktsineerimata inimesi üles kaitsesüsti tegema, et säästa kogu Eesti tervishoiusüsteemi tõsisest kriisist. Vaktsineerimine on kõige turvalisem viis pandeemiast pääseda.
Koos koroonaviiruse leviku riski suurenemisega on ringlemas üha enam müüte SARS-CoV-2 vaktsiinide kohta ja Eesti meedias kõlavad väited vaktsiinide ohtlikkusest. Vaktsineerimisega seotud kahtlusi õhutas näiteks TV3 saade „Kolmedok: Suur pettumus“. Saatest tervikuna jäi kahetsusväärselt kõlama mõte, et vaktsineerimine on ohtlikum kui COVID-19 läbipõdemine ja pikema kaitse saamiseks tuleks eelistada läbipõdemist. See on aga üliohtlik arusaam, mis vajab kiiret korrigeerimist.
Praegu on Eesti haiglates COVID-19 tõttu üle 300 inimese, haigust väga raskelt põdevate inimeste arv on tõusuteel. Eesti tervishoiusüsteemil on ees ülikeeruline sügis-talvine aeg, mil viirushaigusi esineb niikuinii kõige rohkem.
Tervishoiusüsteem on oma võimete piiril
Viimased 22 kuud on näidanud, et SARS-CoV-2 nakkus on ilma vaktsineerimise teel saadud kaitseta ettearvamatute tagajärgedega. Vaieldamatult suurim oht sattuda haiglasse (ja ka surra) on eakatel ja kaasuvate krooniliste haigustega inimestel, eeskätt neil, kes põevad südame-veresoonkonnahaigusi ja diabeeti. Vaktsineerimine kaitseb riskirühmi halvima eest.
Lapsi ümbritsevad täiskasvanud peavad olema vaktsineeritud
On tõsi, et lapsed põevad COVID-19 väiksemate tüsistustega ja nende suremus on väga väike. Kuid nakatumine võib mõningatel juhtudel põhjustada rasket tervislikku olukorda ka lastel.
Koroonaviirus on ikka veel põhjalikult tundmata
SARS-CoV-2 on ikka veel põhjalikult tundmata ja kogu selle pikaajaline mõju inimorganismile pole veel teada. Viiruse jääke on leitud pea kõigist elunditest. Enam kui pooltel haiguse üle elanutest on kaebusi veel kuus kuud pärast nakatumist. Ka noorukitel, kes enamasti põevad COVID-19 kergelt, on leitud pikka aega püsivaid sümptomeid: Iisraelis ja Suurbritannias tehtud uuringutes on selgunud, et iga seitsmes teismeline kaebab veel kuid pärast viirusega nakatumist väsimust, keskendumisraskusi ja peavalu.
Vaktsineerimine on immuunsüsteemile turvaline treening võitluseks viirusega
Vaktsineerimine on turvaline viis treenida immuunsüsteemi viiruse laastava toime vastu. Selle käigus õpetatakse immuunsüsteemi viirust ära tundma ja elusa viirusega kohtudes kiiremini toimima. Õppimine pole lihtne, iga treening vajab energiat ja pingutust. Seetõttu esinevad vaktsiinidel ka kohati ebameeldivad kõrvalmõjud: punetus ja valulikkus süstekohas, väsimus ja palavik. Tähtis on see, et võimalik lahing päris viirusega kulgeks hiljem edukalt.
Viiruse leviku kõrgajal tuleb olla ettevaatlik kõigil
Siiski ei tohi ka vaktsineeritud ja COVID-19 läbi põdenud inimesed haigustunnuste korral hooletult käituda. Nemadki võivad nakatuda ja haigust edasi kanda, aga tunduvalt väiksema riskiga kui vaktsineerimata inimesed.
Eesti Immunoloogide ja Allergoloogide Seltsina soovime kinnitada, et vaktsineerimine on pika ajalooga turvaline ja arukas viis inimeste kaitsmiseks nakkushaiguste raskete tagajärgede eest ja võti avatuma ühiskonna poole. Soovime, et ühiskonda ei peaks taas lukku panema, noortele oleks kooliharidus tagatud, vanemad kaitstud ning tervishoiusüsteem toimiks. Vaktsiinid annavad koos teiste meetmetega meile selleks võimaluse!
Eesti Immunoloogide ja allergoloogide seltsi nimel Pärt Peterson, Krista Ress, Kai Kisand, Uku Haljasorg, Maire Link, Kalle Kisand
Kuues autoimmuunsuse suvekool toimub 28.-29. mail 2019.a. Tartus. Suvekoolis keskendume nii autoimmuunhaiguste põhiteadmistele kui ka uudsetele arengutele. Suvekoolist on oodatud osa võtma nii doktorandid, teadlased kui ka arst-residendid. Teadusliku programmi täidavad loengud valdkonna juhtivatelt teadlastelt. Lisaks on võimalik osalejatel esitada oma teadustööd osaledes kas suuliste või posterettekannetega.
Täpsemalt loe koostatud infomaterjalist.
Iga aasta 22.-29. aprillil tähistatakse Ülemaailmset Immuunpuudulikkuse Nädalat, mille eesmärgiks on suurendada immuunpuudulikkuse alast teadlikkust ja rõhutada varase diagnoosimise olulisust.
Igal aastal 29. aprillil tähistatakse rahvusvahelist Immunoloogia Päeva eesmärgiga tõsta elanikkonna teadmisi immunoloogiast ning seeläbi suurendada inimeste terviseteadlikkust ja heaolu.
Tähistamaks 50 aasta möödumist immunoglobuliin E (IgE) avastamisest ja selle väga olulisest mõjust allergiliste haiguste diagnoosimisele ja ravile on sel aastal on Immunoloogia Päev pühendatud Immunoglobuliin E-le ja allergiale.
Ülemaailmse allergianädala fookuses on sel aastal krooniline urtikaaria. Krooniline urtikaaria on haigus, mille korral helepunased sügelevad kublad ja/või angioödeem ehk naha ja nahaaluskoe turse esinevad igapäevaselt või peaaegu igapäevaselt vähemalt 6 nädala jooksul. Tavaliselt taandub krooniline urtikaaria iseenesest mõne aja möödudes, kuid mõnedel patsientidel võib lööbimine kesta aastaid.
Urtikaaria ravi eesmärgiks on täielik kaebustest vabanemine. Kui urtikaaria põhjuseks on mõni füüsikaline vallandaja, siis tuleb võimalusel seda vältida. Ravimitest on esmavalikuna kasutusel allergiavastased ravimid ehk antihistamiinikumid – nende kasutamisel väheneb sügelus ja kublad taanduvad. Sageli piisab ühest tabletist päevas, kuid mõnikord on vaja suuremaid annuseid või ka muid ravimeid lisaks tarvitada. Õige ja sobivaima ravimi ning raviannuse leidmine võib võtta aega, mis võib inimestes tekitada lootusetuse tunde. Siiski on väga oluline meeles pidada, et hea raviefekti saamiseks tuleb ravimit kasutada regulaarselt iga päev.
Krooniline urtikaaria on haigus, mis taandub enamasti iseenesest teatud aja möödudes. Seni aga tuleks jälgida arsti poolt antud juhiseid ja ravisoovitusi, et haigust kontrolli all hoida ning mitte kaotada lootust – urtikaaria läheb üks päev ära!
Ravi alustatakse kahest dermatoloogist või allergoloog-immunoloogist koosneva ekspertkomisjoni otsuse alusel patsiendil, kellel kõik teised EAACI/GA²LEN/EDF/WAO urtikaaria ravijuhises soovitatud ravimid on osutunud ebaefektiivseks või põhjustanud talumatuid kõrvaltoimeid või esineb vastunäidustusi. Ravi lõpetatakse ravivastuse saamisel kuuenda doosiga ning alustatakse uuesti vaid haiguse uue ägenemise korral.
Ravimiteenusega alustamiseks vajaliku eskpertkomisjoni heakskiidu saamiseks võib saata detailse patsiendi kirjelduse vastavalt taotluse ankeedile aadressile urtikaaria@eias.ee. Nõuetekohaselt vormistatud avaldusele annab komisjon otsuse hiljemalt 5 tööpäeva jooksul.
Vastavalt Sotsiaalministri 2013. aasta määrusele kehtib alates 1. jaanuarist 2014 Eestis allergoloogia-immunoloogia eriala (https://www.riigiteataja.ee/akt/128062013004) ning vastavat väljaõpet pakub Tartu Ülikooli Arstiteaduskonna poolt kureeritav allergoloogia-immunoloogia residentuuriprogramm.