Viimastel kuudel on vaktsineerida soovivate inimeste arv langenud, kuid samal ajal on koroonaviiruse leviku risk tõusnud kõrgeimale tasemele. Eesti Immunoloogide ja Allergoloogide Selts kutsub kõiki veel vaktsineerimata inimesi üles kaitsesüsti tegema, et säästa kogu Eesti tervishoiusüsteemi tõsisest kriisist. Vaktsineerimine on kõige turvalisem viis pandeemiast pääseda.

Koos koroonaviiruse leviku riski suurenemisega on ringlemas üha enam müüte SARS-CoV-2 vaktsiinide kohta ja Eesti meedias kõlavad väited vaktsiinide ohtlikkusest. Vaktsineerimisega seotud kahtlusi õhutas näiteks TV3 saade „Kolmedok: Suur pettumus“. Saatest tervikuna jäi kahetsusväärselt kõlama mõte, et vaktsineerimine on ohtlikum kui COVID-19 läbipõdemine ja pikema kaitse saamiseks tuleks eelistada läbipõdemist. See on aga üliohtlik arusaam, mis vajab kiiret korrigeerimist.

Praegu on Eesti haiglates COVID-19 tõttu üle 300 inimese, haigust väga raskelt põdevate inimeste arv on tõusuteel. Eesti tervishoiusüsteemil on ees ülikeeruline sügis-talvine aeg, mil viirushaigusi esineb niikuinii kõige rohkem.

Tervishoiusüsteem on oma võimete piiril

Viimased 22 kuud on näidanud, et SARS-CoV-2 nakkus on ilma vaktsineerimise teel saadud kaitseta ettearvamatute tagajärgedega. Vaieldamatult suurim oht sattuda haiglasse (ja ka surra) on eakatel ja kaasuvate krooniliste haigustega inimestel, eeskätt neil, kes põevad südame-veresoonkonnahaigusi ja diabeeti. Vaktsineerimine kaitseb riskirühmi halvima eest.

Lapsi ümbritsevad täiskasvanud peavad olema vaktsineeritud

On tõsi, et lapsed põevad COVID-19 väiksemate tüsistustega ja nende suremus on väga väike. Kuid nakatumine võib mõningatel juhtudel põhjustada rasket tervislikku olukorda ka lastel.

Koroonaviirus on ikka veel põhjalikult tundmata

SARS-CoV-2 on ikka veel põhjalikult tundmata ja kogu selle pikaajaline mõju inimorganismile pole veel teada. Viiruse jääke on leitud pea kõigist elunditest. Enam kui pooltel haiguse üle elanutest on kaebusi veel kuus kuud pärast nakatumist. Ka noorukitel, kes enamasti põevad COVID-19 kergelt, on leitud pikka aega püsivaid sümptomeid: Iisraelis ja Suurbritannias tehtud uuringutes on selgunud, et iga seitsmes teismeline kaebab veel kuid pärast viirusega nakatumist väsimust, keskendumisraskusi ja peavalu.

Vaktsineerimine on immuunsüsteemile turvaline treening võitluseks viirusega

Vaktsineerimine on turvaline viis treenida immuunsüsteemi viiruse laastava toime vastu. Selle käigus õpetatakse immuunsüsteemi viirust ära tundma ja elusa viirusega kohtudes kiiremini toimima. Õppimine pole lihtne, iga treening vajab energiat ja pingutust. Seetõttu esinevad vaktsiinidel ka kohati ebameeldivad kõrvalmõjud: punetus ja valulikkus süstekohas, väsimus ja palavik. Tähtis on see, et võimalik lahing päris viirusega kulgeks hiljem edukalt.

Viiruse leviku kõrgajal tuleb olla ettevaatlik kõigil

Siiski ei tohi ka vaktsineeritud ja COVID-19 läbi põdenud inimesed haigustunnuste korral hooletult käituda. Nemadki võivad nakatuda ja haigust edasi kanda, aga tunduvalt väiksema riskiga kui vaktsineerimata inimesed.

Eesti Immunoloogide ja Allergoloogide Seltsina soovime kinnitada, et vaktsineerimine on pika ajalooga turvaline ja arukas viis inimeste kaitsmiseks nakkushaiguste raskete tagajärgede eest ja võti avatuma ühiskonna poole. Soovime, et ühiskonda ei peaks taas lukku panema, noortele oleks kooliharidus tagatud, vanemad kaitstud ning tervishoiusüsteem toimiks. Vaktsiinid annavad koos teiste meetmetega meile selleks võimaluse!

Eesti Immunoloogide ja allergoloogide seltsi nimel Pärt Peterson, Krista Ress, Kai Kisand, Uku Haljasorg, Maire Link, Kalle Kisand

Täpsemalt loe koostatud infomaterjalist.

Iga aasta 22.-29. aprillil tähistatakse Ülemaailmset Immuunpuudulikkuse Nädalat, mille eesmärgiks on suurendada immuunpuudulikkuse alast teadlikkust ja rõhutada varase diagnoosimise olulisust.

Igal aastal 29. aprillil tähistatakse rahvusvahelist Immunoloogia Päeva eesmärgiga tõsta elanikkonna teadmisi immunoloogiast ning seeläbi suurendada inimeste terviseteadlikkust ja heaolu.

Tähistamaks 50 aasta möödumist immunoglobuliin E (IgE) avastamisest ja selle väga olulisest mõjust allergiliste haiguste diagnoosimisele ja ravile on sel aastal on Immunoloogia Päev pühendatud Immunoglobuliin E-le ja allergiale.

Ülemaailmse allergianädala fookuses on sel aastal krooniline urtikaaria. Krooniline urtikaaria on haigus, mille korral helepunased sügelevad kublad ja/või angioödeem ehk naha ja nahaaluskoe turse esinevad igapäevaselt või peaaegu igapäevaselt vähemalt 6 nädala jooksul. Tavaliselt taandub krooniline urtikaaria iseenesest mõne aja möödudes, kuid mõnedel patsientidel võib lööbimine kesta aastaid.

Urtikaaria ravi eesmärgiks on täielik kaebustest vabanemine. Kui urtikaaria põhjuseks on mõni füüsikaline vallandaja, siis tuleb võimalusel seda vältida. Ravimitest on esmavalikuna kasutusel allergiavastased ravimid ehk antihistamiinikumid – nende kasutamisel väheneb sügelus ja kublad taanduvad. Sageli piisab ühest tabletist päevas, kuid mõnikord on vaja suuremaid annuseid või ka muid ravimeid lisaks tarvitada. Õige ja sobivaima ravimi ning raviannuse leidmine võib võtta aega, mis võib inimestes tekitada lootusetuse tunde. Siiski on väga oluline meeles pidada, et hea raviefekti saamiseks tuleb ravimit kasutada regulaarselt iga päev.

Krooniline urtikaaria on haigus, mis taandub enamasti iseenesest teatud aja möödudes. Seni aga tuleks jälgida arsti poolt antud juhiseid ja ravisoovitusi, et haigust kontrolli all hoida ning mitte kaotada lootust – urtikaaria läheb üks päev ära!