Kuues autoimmuunsuse suvekool toimub 28.-29. mail 2019.a. Tartus. Suvekoolis keskendume nii autoimmuunhaiguste põhiteadmistele kui ka uudsetele arengutele. Suvekoolist on oodatud osa võtma nii doktorandid, teadlased kui ka arst-residendid. Teadusliku programmi täidavad loengud valdkonna juhtivatelt teadlastelt. Lisaks on võimalik osalejatel esitada oma teadustööd osaledes kas suuliste või posterettekannetega.
ESID 2019
IUIS 2019
ABC6
EAACI 2019
Papilloomiviiruse (HPV) vaktsiinid on ohutud
Täpsemalt loe koostatud infomaterjalist.
22.-29. aprill – Ülemaailmne Immuunpuudulikkuse Nädal
Iga aasta 22.-29. aprillil tähistatakse Ülemaailmset Immuunpuudulikkuse Nädalat, mille eesmärgiks on suurendada immuunpuudulikkuse alast teadlikkust ja rõhutada varase diagnoosimise olulisust.
29. aprill – Immunoloogia Päev
Igal aastal 29. aprillil tähistatakse rahvusvahelist Immunoloogia Päeva eesmärgiga tõsta elanikkonna teadmisi immunoloogiast ning seeläbi suurendada inimeste terviseteadlikkust ja heaolu.
Tähistamaks 50 aasta möödumist immunoglobuliin E (IgE) avastamisest ja selle väga olulisest mõjust allergiliste haiguste diagnoosimisele ja ravile on sel aastal on Immunoloogia Päev pühendatud Immunoglobuliin E-le ja allergiale.
Ülemaailmne allergianädal
Ülemaailmse allergianädala fookuses on sel aastal krooniline urtikaaria. Krooniline urtikaaria on haigus, mille korral helepunased sügelevad kublad ja/või angioödeem ehk naha ja nahaaluskoe turse esinevad igapäevaselt või peaaegu igapäevaselt vähemalt 6 nädala jooksul. Tavaliselt taandub krooniline urtikaaria iseenesest mõne aja möödudes, kuid mõnedel patsientidel võib lööbimine kesta aastaid.
Urtikaaria ravi eesmärgiks on täielik kaebustest vabanemine. Kui urtikaaria põhjuseks on mõni füüsikaline vallandaja, siis tuleb võimalusel seda vältida. Ravimitest on esmavalikuna kasutusel allergiavastased ravimid ehk antihistamiinikumid – nende kasutamisel väheneb sügelus ja kublad taanduvad. Sageli piisab ühest tabletist päevas, kuid mõnikord on vaja suuremaid annuseid või ka muid ravimeid lisaks tarvitada. Õige ja sobivaima ravimi ning raviannuse leidmine võib võtta aega, mis võib inimestes tekitada lootusetuse tunde. Siiski on väga oluline meeles pidada, et hea raviefekti saamiseks tuleb ravimit kasutada regulaarselt iga päev.
Krooniline urtikaaria on haigus, mis taandub enamasti iseenesest teatud aja möödudes. Seni aga tuleks jälgida arsti poolt antud juhiseid ja ravisoovitusi, et haigust kontrolli all hoida ning mitte kaotada lootust – urtikaaria läheb üks päev ära!
Bioloogiline ravi kroonilise spontaanse urtikaaria korral
Ravi alustatakse kahest dermatoloogist või allergoloog-immunoloogist koosneva ekspertkomisjoni otsuse alusel patsiendil, kellel kõik teised EAACI/GA²LEN/EDF/WAO urtikaaria ravijuhises soovitatud ravimid on osutunud ebaefektiivseks või põhjustanud talumatuid kõrvaltoimeid või esineb vastunäidustusi. Ravi lõpetatakse ravivastuse saamisel kuuenda doosiga ning alustatakse uuesti vaid haiguse uue ägenemise korral.
Ravimiteenusega alustamiseks vajaliku eskpertkomisjoni heakskiidu saamiseks võib saata detailse patsiendi kirjelduse vastavalt taotluse ankeedile aadressile urtikaaria@eias.ee. Nõuetekohaselt vormistatud avaldusele annab komisjon otsuse hiljemalt 5 tööpäeva jooksul.