Eesti Immunoloogide ja Allergoloogide Selts (EIAS) sündis 2001. aastal 1984 aastal loodud Eesti Immunoloogide Seltsi ja 1993 aastal asutatud Eesti Allergoloogia Seltsi ühinemise teel. Selts ühendab endas erinevate immunoloogia alavaldkondadega tegelevaid arste, teadlasi ja teisi immunoloogia arengust huvitatud isikuid. Hetkel kuulub seltsi ligi 90 liiget.
Juhatus
President
Maria Mikkal, allergoloog-immunoloog, AS Ida-Tallinna Keskhaigla
Juhatuse liikmed
Kai Kisand, immunoloogia rakulise immunoloogia professor, TÜ Bio- ja siirdemeditsiini instituut
Tiia-Linda Okas, allergoloog-immunoloog, AS Ida-Tallinna Keskhaigla
Aili Tagoma, immunoloogia teadur, TÜ Bio- ja siirdemeditsiini instituut
Tiia Voor, lasteallergoloog, SA TÜK Lastekliinik
Revisjonikomisjon
Uku Haljasorg
Mare Pauklin
Ana Rebane
EIAS põhikiri
I Üldsätted
1.1. Mittetulundusühing nimega Eesti Immunoloogide ja Allergoloogide Seltsi (edaspidi: “Selts”) on vabatahtlik, sõltumatu ja mittepoliitiline organisatsioon, mille tegevus rajaneb demokraatlikel põhimõtetel ja ühistegevusel.
1.2. Seltsi asukohaks on Tartu, Eesti Vabariik.
1.3. Oma tegevuses juhindub Selts Eesti Vabariigis kehtivast põhiseadusest, alamatest õigusaktidest ning käesolevast põhikirjast.
1.4. Selts kannab oma eesmärkidega edasi Eesti Allergoloogia Seltsi ja Eesti Immunoloogide Seltsi varasema tegevuse järjepidevust.
II Seltsi eesmärk, õigused ja kohustused
2.1. Selts on mittetulunduslik organisatsioon, mis on loodud põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks. Seltsi eesmärgiks on:
2.1.1. immunoloogia ja allergoloogia kui eriala edendamine ja väärtustamine Eesti Vabariigis;
2.1.2. edendada ja korraldada oma liikmete ja immunoloogia ja allergoloogia ala spetsialistide erialaste teadmiste ja haridustaseme tõstmist;
2.1.3. aidata kaasa teadustööle immunoloogia ja allergoloogia vallas;
2.1.4. osavõtt immunoloogide ja allergoloogide atesteerimise põhimõtete väljatöötamisest ja atesteerimisest EV tervishoiusüsteemis;
2.1.5. suhete loomine ja suhtlemine teiste kutse- ja ametiliitudega;
2.1.6. Seltsi seltsielu arendamine ja korraldamine.
2.2. Oma põhikirjalise eesmärkide saavutamiseks Selts:
2.2.1. organiseerib, koordineerib ja populariseerib immunoloogia ja allergoloogia alase teadustöö, arendustegevuse ja koolitusliku sisuga üritusi (konverentsid, seminarid, koosolekud jne.);
2.2.2. korraldab vajadusel kirjastustegevust, immunoloogia ja allergoloogia alaste õppematerjalide, metoodiliste soovituste ja juhendite koostamist, toimetamist, tõlkimist ja levitamist;
2.2.3. asutab vajadusel allüksusi, sektsioone;
2.2.4. esitab omapoolseid ettepanekuid tervishoiupoliitikat käsitleva seadusloome ettevalmistamisel ning raviteenuste hindade kehtestamisel;
2.2.5. korraldab EV tervishoiusüsteemis töötavate immunoloogia ja allergoloogia spetsialistide atesteerimist;
2.2.6. teeb koostööd teiste seltside ja teadusasutustega nii kodu kui välismaal ning Tartu Ülikooliga;
2.2.7. omab õigust ühineda teiste mittetulundusühingutega põhikirjas ettenähtud tingimustel;
2.2.8. teeb muid õigustoiminguid, mis on vajalikud põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.
III Seltsi liikmed, nende kohustused, õigused ja vastutus
3.1. Seltsi liikmeteks võivad olla kõik füüsilised isikud, kes vastavad Seltsi põhikirja nõuetele. Seltsi liikmeks astumise avaldus peab olema vormistatud kirjalikult. Seltsi juhatus vaatab avalduse läbi 15 päeva jooksul arvates selle esitamisest. Uute liikmete vastuvõtmise Seltsi otsustab juhatus lihthäälteenamusega. Liikmeks vastuvõtmisest keeldumise korral teatab juhatus avalduse esitajale 7 päeva jooksul kirjalikult keeldumise põhjuse. Taotlejal on sel juhul õigus nõuda, et tema liikmeks vastuvõtmise otsustab üldkoosolek.
3.1.1. Seltsi liikmeks vastuvõtmisest võib keelduda, kui:
– liikmeks astuja on varem samast Seltsist välja arvatud põhjusel, et ta ei täitnud põhikirja või kahjustas olulisel määral Seltsi huve ja/või mainet;
– liikmeks astumine on vastuolus Mittetulundusühingu seadusega või põhikirjaga.
3.1.2. Seltsi liikmed on jaotatud alljärgnevateks kategooriateks:
– täisliikmed. Kõrgharidusega isikud, kes on huvitatud Seltsi eesmärkide edendamisest;
– üliõpilased, kes on huvitatud Seltsi töös osalemisest;
– auliikmeteks valitakse silmapaistvaid teadlasi ja arste, samuti isikuid, kellel on erilisi teeneid Seltsi eesmärkide taotlemisel ja elluviimisel. Auliikme valib üldkoosolek juhatuse või vähemalt viie täisliikme ettepanekul. Auliikmed liikmemaksu ei maksa.
– toetajaliikmeks võivad olla juriidilised ja füüsilised isikud, kes toetavad seltsi varaliselt. Toetajaliikmete vastuvõtmise otsustab Seltsi juhatus lihthäälteenamusega.
3.2. Seltsi liikmel on õigus:
3.2.1. valida ja olla valitud Seltsi juht- ja kontrollorganitesse;
3.2.2. osaleda Seltsi tegevuses ning võtta osa kõikidest Seltsi poolt organiseeritud üritustest;
3.2.3. osa võtta Seltsi liikmete üldkoosolekutest ja seal arutatavate küsimuste otsustamisest;
3.2.4. saada infot Seltsi tööst;
3.2.5. taotleda Seltsi toetust ja kaitset kutsetöös;
3.2.6. kasutada Seltsi vara vastavalt kehtivatele sisekorraeeskirjadele;
3.2.7. kasutada Seltsi põhikirjast tulenevaid muid õigusi;
3.2.8. Seltsist välja astuda.
3.3. Seltsi toetajaliikmel on õigus:
3.3.1 osaleda Seltsi koosolekutel kuni kahe esindajaga ilma hääleõiguseta;
3.3.2. kasutada tasuta näitusepinda, kui Seltsi koosolekuga seoses toimub meditsiinitoodete näitus (kokkuleppel seltsi juhatusega);
3.4. Seltsi liikme väljaastumine toimub tema kirjaliku avalduse alusel, mis tuleb esitada juhatusele.
3.5. Seltsi liige on kohustatud:
3.5.1. tunnistama ja austama Seltsi põhikirja, üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid ning korraldusi;
3.5.2. tasuma igal aastal üldkoosoleku poolt kehtestatud ajaks ja suuruses liikmemaksu. Liikmemaksu suuruse ja määra kehtestab üldkoosolek igal aastal;
3.5.3. aitama oma tegevusega kaasa Seltsi arengule;
3.5.4. hoidma ja kasutama heaperemehelikult ja otstarbekalt Seltsile kuuluvat vara;
3.5.5. Seltsist väljaastumisel või väljaarvamisel tagastama 10 päeva jooksul temale kasutada antud Seltsi vara;
3.5.6. hüvitama Seltsile oma süülise tegevuse tagajärjel põhjustatud kahju vastavalt kehtivale seadusandlusele.
3.6. Seltsi juhatusel või üldkoosolekul on õigus Seltsist välja arvata liikmed, kes korduvalt rikuvad Seltsi põhikirjas fikseeritud kohustusi, kes on hilinenud Seltsi liikmemaksu tasumisega rohkem kui 12 kuud, kes on oma süülise tegevuse või tegevusetuse tagajärjel põhjustanud kahju Seltsile või selle liikmetele või kelle tegevus ei sobi kokku Seltsi eesmärkidega.
3.7. Seltsist välja arvatud liikmele tuleb tema Seltsist väljaarvamise otsuse tegemisest ja selle põhjusest viivitamatult kirjalikult teatada.
3.8. Kui liikme väljaarvamise otsustab juhatus, võib liige nõuda väljaarvamise otsustamist üldkoosoleku poolt.
IV Üldkoosolek
4.1. Seltsi kõrgeimaks võimuorganiks on liikmete üldkoosolek, mis kutsutakse kokku juhatuse poolt vähemalt üks kord aastas. Juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma ka siis, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 Seltsi liikmetest, samuti siis, kui Seltsi huvid seda nõuavad.
4.2. Üldkoosoleku kokkukutsumisest teatab Seltsi juhatus Seltsi liikmetele kirjalikult ette vähemalt 20 päeva enne üldkoosoleku toimumist. Teates tuleb näidata üldkoosoleku toimumise täpne aeg, koht ja päevakord.
4.3. Üldkoosolek on otsustusvõimeline kui selles osaleb või on esindatud üle poole Seltsi liikmetest. Seltsi liiget võib esindada seltsi teine liige, kellele on antud lihtkirjalik volikiri.
4.4. Üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid küsimustes, mis on üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud. Küsimustes mida ei ole üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud, võib vastu võtta otsuseid, kui üldkoosolekul osalevad või on esindatud Seltsi kõik liikmed.
4.5. Üldkoosoleku alguses tehtavad täiendavad koosoleku päevakorda puudutavad ettepanekud pannakse hääletusele ning lisatakse päevakorda, juhul kui ettepaneku poolt hääletavad vähemalt pooled kohalviibivad üldkoosoleku liikmed või nende esindajad.
4.6. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle poole koosolekul osalenud liikmetest või nende esindajatest, väljaarvatud p.4.7. nimetatud otsused.
4.7. Põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmetest või nende esindajatest.
4.8. Üldkoosoleku otsus loetakse vastuvõetuks koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik Seltsi liikmed.
4.9. Üldkoosoleku käik, s.h. hääletamise tulemused ja vastuvõetud otsused protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.
4.10. Igal Seltsi täisliikmel on üks hääl. Liige ei või hääletada, kui Selts otsustab temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist.
4.11. Seltsi liikme teistest erineva õiguse lõpetamiseks või muutmiseks, samuti talle teistest erineva kohustuse panemiseks peab olema selle liikme nõusolek.
4.12. Üldkoosoleku pädevusse kuulub: – põhikirja muutmine; – Seltsi eesmärgi muutmine; – majandusaasta aruande, tegevusplaani ja eelarve kinnitamine; – juhatuse liikmete arvu kindlaksmääramine; – juhatuse liikmete valimine kuni kaheks aastaks; – revisjonikomisjoni liikmete valimine; – liikmemaksu suuruse, tasumise korra ja tähtaegade kindlaksmääramine; – Seltsi liikmeks astumise ja väljaarvamise otsusest tulenevate kaebuste lahendamine; – Seltsi ühinemise, jagunemise ja/või tegevuse lõpetamise otsustamine; – kinnitada EV Sotsiaalministeeriumile esitatav ettepanek atestatsioonikomisjoni koosseisu kohta; – muude tähtsamate Seltsi tegevust puudutavate küsimuste lahendamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse.
V Juhatus
5.1. Seltsi juhib ja esindab üldkoosolekute vahelisel ajal juhatus, mis on 3-5 liikmeline. Juhatus valib enda hulgast sekretäri ja laekuri. Seltsi president on juhatuse liige, kuid ta valitakse üldkoosoleku poolt muust juhatusest eraldi.
5.2. Juhatuse koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele kuid mitte harvemini kui üks kord poolaasta jooksul:
5.2.1. Juhatuse koosoleku kutsub kokku Seltsi president.
5.2.2. Juhatuse koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole juhatuse liikmetest. Juhatuse otsused vormistatakse kirjalikult. Juhatus võib koosolekut kokku kutsumata otsuse vastu võtta, kui selle poolt hääletavad kirjalikult kõik juhatuse liikmed. Koosoleku otsused protokollitakse ja allkirjastatakse koosoleku juhataja ja protokollija poolt.
5.3. Juhatus koostab raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande, arutab need läbi ja esitab üldkoosolekule kinnitamiseks hiljemalt nelja kuu jooksul arvates majandusaasta lõppemisest. Kõik juhatuse liikmed kirjutavad alla üldkoosolekule kinnitamiseks esitatavale majandustegevuse aastaaruandele.
5.4. Juhatus sõlmib lepinguid ning sooritab Seltsi nimel teisi eesmärgist tulenevaid tehinguid.
5.5. Juhatus koostab koosseisuliste töötajate nimekirja ja kinnitab palga maksmise põhitingimused.
5.6. Juhatus nimetab ametisse Seltsi seketäri ning määrab tema vastutusala.
5.7. Seltsi võib esindada kõigis õigustoimingutes iga juhatuse liige. Kinnisasju või registrisse kantud vallasasju võib juhatuse liige omandada, võõrandada või asjaõigusega koormata ainult üldkoosoleku otsuse alusel.
5.8. Juhatuse liikmete volituste tähtaeg on kaks aastat. Üks isik ei või olla Seltsi president enam kui kahe järjestikuse valimisaja (4 aasta) vältel. Juhatusel on õigus moodustada töögruppe konkreetsete ülesannete täitmiseks, hõlmates sinna nii juhatuse liikmeid kui teisi Seltsi liikmeid.
5.9. Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega Seltsile süüliselt kahju tekitanud, vastutavad Seltsi ees solidaarselt. Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega süüliselt kahju tekitanud Seltsi võlausaldajatele, vastutavad solidaarselt võlausaldaja ees.
VI Seltsi vara
6.1. Seltsi omandis võib olla igasugune vara, mis on vajalik Seltsi põhikirjalise tegevuse arendamiseks ja mille omandamine ei ole vastuolus seadusega.
6.2. Seltsi liikmel ei ole õigust Seltsi varale, Seltsil ei ole õigust Seltsi liikme varale.
6.3. Selts ei kanna varalist vastutust oma liikmete varaliste kohustuste eest, liikmed ei kanna vastutust Seltsi varaliste kohustuste eest.
6.4. Seltsi vara moodustub:
6.4.1. Seltsi liikmete liikmemaksudest;
6.4.2. Eesti ja välisriikide avalik- ja eraõiguslike juriidiliste ja füüsiliste isikute eraldistest ja annetustest;
6.4.3. Seltsi tegevusest laekunud vahenditest;
6.4.4. muudest seadusega lubatud laekumistest;
6.4.5. eraldised ja annetused võivad olla sihtotstarbelised ja neid kasutatakse sellisel juhul vastavalt annetaja soovile. Annetuse sihtotstarbelist kasutamist kontrollib juhatus.
6.5. Selts võib oma ajutiselt vabu vahendeid paigutada aktiivsesse majandustegevusse laenude, hoiustena ja väärtpaberitena.
6.6. Seltsile annetatud vara võtab vastu juhatus seaduses sätestatud korras.
6.7. Selts vastutab oma varaliste kohustuste eest talle kuuluva varaga.
6.8. Seltsi raamatupidamist korraldab juhatus seaduses ettenähtud korras.
6.9. Seltsi lõpetamise korral jaotatakse Seltsi vara üldkoosoleku otsusega õigustatud isikute vahel.
VII Aruandlus ja tegevuse kontrollimine
7.1. Juhatus peab seaduses sätestatud korras ja tähtaja jooksul pärast majandusaasta lõppu koostama raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande ning esitama need üldkoosolekule kinnitamiseks nelja kuu jooksul arvates majandusaasta lõppemisest. Majandusaasta aruanded kinnitab üldkoosolek ja sellele kirjutavad alla kõik Seltsi juhatuse liikmed.
7.2. Raamatupidamise aastaaruanne tuleb koostada lähtuvalt raamatupidamise seadusest ja heast raamatupidamistavast.
7.3. Ühingu majandusaastaks on kalendriaasta.
7.4. Ühingu tegevust kontrollib kaheks aastaks valitud kolmeliikmeline revisjonikomisjon, kes valib oma liikmete seast esimehe. Revisjon viiakse läbi vähemalt kord aastas, pärast majandusaasta aruande koostamist. Aruanne esitatakse juhatusele, kes esitab selle üldkoosolekule.
VIII Lõppsätted
8.1. Seltsi ühinemise, jagunemise ja tegevuse lõpetamise otsustab üldkoosolek.
8.2. Seltsi ühinemisel läheb ühendatava seltsi vara (õigused ja kohustused) üle ühendavale seltsile.
8.3. Jaotumisel annab jagunev selts oma vara üle omandavatele seltsidele. Jaotumisel loetakse jagunev selts lõpetatuks.
8.4. Seltsi tegevus lõpetatakse:
8.4.1. üldkoosoleku otsusega. Otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmetest;
8.4.2. pankrotimenetluse alustamisel Seltsi vastu;
8.4.3. liikmete arvu vähenemisel alla kahe;
8.4.4. muul seaduses ettenähtud alusel;
8.5 Selts tegevuse lõpetamisel toimub selle likvideerimine. Likvideerijateks on juhatuse liikmed. Kui see ei osutu võimalikuks, valitakse üldkoosoleku poolt likvideerimiskomisjon, kellel on juhatuse õigused ja kohustused. Likvideerijad lõpetavad Seltsi tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara, rahuldavad võlausaldajate nõuded. Isikul, kelle liikmelisus Seltsis on lõppenud, ei ole õigust Seltsi varale. Likvideerijad ei pea vara müüma, kui see ei ole vajalik võlausaldajate nõuete rahuldamiseks või järelejäänud vara jaotamiseks õigustatud isikute vahel ning kui üldkoosolek annab selleks nõusoleku. Likvideerijad võivad teha ainult neid tehinguid, mis on vajalikud Seltsi likvideerimiseks. Lõpetamisel allesjäänud vara antakse üle samalaadsete eesmärkidega seltsile või sihtasutusele või kasutatakse põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks avalikes huvides.