Iga aasta 22.-29. aprillil tähistatakse Ülemaailmset Immuunpuudulikkuse Nädalat, mille eesmärgiks on suurendada immuunpuudulikkuse alast teadlikkust ja rõhutada varase diagnoosimise olulisust.
Primaarsed ehk kaasasündinud immuunpuudulikkused (PID) moodustavad suure grupi geneetilisest häirest tingitud haigusi, mille korral võib esineda ühe või mitme immuunsüsteemi lüli puudulikkus või funktsiooni häire. Kõiki immuunpuudulikkuse vorme arvesse võttes, esineb haigust keskmiselt ühel inimesel 500st. Seetõttu saab PID sagedust võrrelda diabeedi või hulgiskleroosiga. Raskemaid PID vorme, mille korral haigus häirib oluliselt inimese elukvaliteeti ja mis võivad ilma ravita lõppeda letaalselt, võib esineda keskmiselt ühel inimesel 8000 –10000st.
Immuunpuudulikkuse korral ei ole häiritud üksnes kaitse infektsioonide vastu (korduvad ja halvasti ravile alluvad või ebatavalise tekitajaga infektsioonid), vaid inimesed muutuvad oluliselt vastuvõtlikumaks ka erinevate põletikuliste ja kasvajaliste haiguste suhtes.
Ehkki sageli ilmnevad immuunpuudulikkuse sümptomid juba varases nooruses, võib haigus esmaselt avalduda igas vanuses. Rasked immuunsüsteemi häired avalduvad enamasti paaril esimesel eluaastal, kergemad vormid võivad endast märku anda ka alles 40–60 eluaastates. Suurel osal patsientidest (70–90%) jääb aga haigus õigeaegselt diagnoosimata ning kaebuste tekke ja diagnoosimise vahele võib jääda mitmeid aastaid või isegi aastakümneid.
Mõningatel juhtudel võib lastel immuunsüsteemi kaitsevõime vanuse kasvades paraneda, kuid enamasti on immuunpuudulikkuse korral tegemist püsiva häirega, mis vajab eluaegset ravi infektsioonide ja teiste tüsistuste ennetamiseks ning mõningatel juhtudel ka väga agressiivset ravi põhjuse likvideerimiseks.
Vaata millised on 10 ohumärki, mille korral võiks kahtlustada primaarset immuunpuudulikkust.